Kaheksa inimest kümnest mõtleb allergiatest rääkides eelkõige õietolmule. Õietolm võib küll ränki sümptomeid esile kutsuda, ent teile tuleb ilmselt üllatusena, et see ei ole sama levinud kui tolmuallergia (tolmulesta-allergia).
Mis on tolmuallergia, miks see on nii levinud, mis on selle põhjused ja sümptomid ning mille poolest see teiste õhu kaudu levivate allergeenidega sarnaneb ja neist erineb? Lugege edasi ning saate teada.
Mis on tolmuallergia?
Tolmuallergia on tundlikkus mikroskoopsete lülijalgsete suhtes (kuuluvad ämblike perekonda), mida leidub kodumajapidamistes levivas tolmus. Neid putukalaadseid elukaid leidub kodus kõigis tubades, eriti elutoas, need toituvad inimese surnud nahast ning umbes 1,5 grammist jätkub mugavalt enam kui miljoni tolmulesta varustamiseks toiduga.
Sobiva õhutemperatuuri (20–25 °C) ja õhuniiskuse (70–80%) korral suudab emane tolmulest liigist sõltuvalt oma kahe kuni nelja kuu pikkuse elu jooksul muneda sada muna.
Nii tekib teie koju plahvatuslikult tolmuallergeene, mille suhtes on tundlikud pooled allergiate all kannatavatest inimestest. See number on päris hirmutav, kui mõelda, et miljonil ameeriklasel on tolmuallergia.
Kas asjaolu, et tolmulestad põhjustavad 70% kõigist hingamisteid puudutavatest allergiatest, ongi väga halb või on need statistilised andmed suuresti liialdatud? Võrdleme tolmuallergiat teiste õhu kaudu levivate allergeenide põhjustatavate allergiatega.
Võrdlus teiste õhu kaudu levivate allergeenidega
Tuvastasime juba, et tolmuallergiat põhjustab õhu kaudu leviv allergeen, ent see ei ole ainus selline allergia. On ka teisi.
1. Õietolmuallergia
See heinapalavikuks nimetatav allergia on Ameerika Ühendriikides üks kõige enam levinud allergiatest. See tekib siis, kui õietolm, õitsvate taimede poolt teiste sama liigi taimede viljastamiseks tekitatav kollast värvi teraline aine, siseneb inimese hingamisteedesse.
Õietolm tekib väljaspool teie kodu, ent sellest võib kiiresti saada siseruumis leviv allergeen, sest tuul, putukad ja isegi teie lemmikloomad kannavad selle tuppa.
Võiks arvata, et õietolmu allergeenid on tolmulestade allergeenidest rohkem levinud, ent see ei ole suuresti tõsi, välja arvatud kohtades, kus erinevad puud, hein- ja umbrohutaimed tekitavad õietolmu aastaringselt kõigil hooaegadel.
See on nii sellepärast, et ehkki õietolmu toodavad paljud taimed, jääb suurem osa sellest õue ning siseruumis leviv allergeen saab õietolmust vaid siis, kui see kuidagi teie tuppa satub.
2. Lemmikloomade kõõma allergeen
Lemmikloomaallergia on allergiline reaktsioon kahjutute valkude suhtes, mis sisalduvad karvaste loomade kõõmas (kehalt eralduvad naharakud), süljes ning uriinis. Kõõma mikroskoopilised mõõtmed ja sakiline kuju aitavad osakestel pikka aega õhus levida ning kergesti mööbli ja voodiriiete külge haakuda.
Lemmikloomaallergiad on levinud ning kolmes igast viiest Ameerika kodust peetakse lemmikloomi. Ainuüksi kasside ja koerte arv küündib üle 150 miljoni. Igast viiest kodust kahes ei ole aga lemmikloomi ning lemmikloomaallergiate all kannatab 33% inimestest, seega on kohe selge, et tolmuallergeenid on suurem nuhtlus.
3. Seeneeosed
Seened on eukarüoodid ning kuuluvad ühte perekonda söögi- ja pärmseentega. Maailmas on miljoneid seeneliike, ent vaid vähesed, umbes sada neist, põhjustavad allergilisi reaktsioone. Kõige sagedasem allergiate tekitaja on hallitusseen.
Hallitusseened kasvavad nii siseruumides kui õues ning õigete tingimuste, õhu ja pinna niiskuse korral peaaegu kõikjal. Need paljunevad eoste abil, mis levivad õhu kaudu ning võivad hallituse suhtes allergilise inimese hingamisteedesse sattudes põhjustada allergilise reaktsiooni.
Kõige sagedamini kutsuvad allergilisi reaktsioone esile järgmised levinud hallitusseeneliigid:
- Alternaria
- Aspergillus
- Cladosporium
- Penicillium
Riskitegurid
Tolmuallergia tekke tõenäosust suurendavad järgmised tegurid.
Laps või noor täiskasvanu
Tolmuallergia ehk allergiline reaktsioon tolmulestadega kokkupuutumisel tekib kõige tõenäolisemalt noore täiskasvanuna või lapseeas.
Varasem tolmu- või teiste allergiate esinemine perekonnas
Kui teie pereliikmed on tolmulestade või teiste allergeenide suhtes tundlikud, ei pääse sellest tõenäoliselt ka teie.
Kokkupuude tolmulestadega
Mõnikord võib allergia kutsuda esile keskkond, kus levib rohkelt tolmulesti. Mida rohkem on teie ümber tolmulesti, seda tõenäolisemalt muutute nende suhtes allergiliseks.
Tolmuallergia komplikatsioonid
Teame, mis põhjustab tolmuallergiat, kui levinud see on ning mis seda potentsiaalselt esile kutsub. Kui halb võib aga olla tolmuallergiaga inimeste olukord? Uurime välja.
1. Astma
Elu astma ja tolmuallergiaga võib avaldada negatiivset mõju inimese elukvaliteedile. Tolmulestad võivad astmapuhangud sagedasemaks muuta.
Kui astma on tingitud kokkupuutest tolmulestadega, võib see geneetilisel tasandil kahjustada hingamislihaseid ja -rakke.
2. Ninakõrvalkoobaste põletik
Reaktsioon tolmulestadele võib põhjustada teie ninakäigu kudede põletikku, ummistades teie ninakäikudega ühendatud õõnsused, mida nimetatakse ninakõrvalkoobasteks. Nii võib tekkida ninakõrvalkoobaste põletik.
Mis on tolmuallergia sümptomid?
Tolmuallergia sümptomid algavad kergekujulistest ja lõpevad rasketega. Need hõlmavad muuhulgas järgmisi:
- nina, suu, kurgu ja naha sügelus
- limaeritus ninaneelu
- nohu või nina sügelus
- limaeritus ninaneelu
- kurguvalu
- köha
- unehäired
- sügelevad, punetavad või vesised silmad
- kurguvalu
- aevastamine
- paistes silmad
Kui põete astmat, võib tolmuallergia kutsuda esile ka järgmisi sümptomeid:
- hingamisraskused
- õhupuudus, hingeldamine ja köhimine
- kõnelemisraskused
- pitsitus ja valu rindkeres
- raskekujuline astma
Tolmuallergia tuvastamine
Tolmuallergia sümptomite ekslikult teiste hingamisteede haiguste sümptomiteks pidamise vältimiseks ja sümptomite halvenemise korral vajate täpseks diagnoosimiseks ühte järgmistest testidest või analüüsidest.
Nahatorketest
Selle testi eesmärk on viia teie organismi mikrokogus allergeeni, antud juhul tolmulesti. Esmalt puhastatakse lapike nahka, tavaliselt käsivarrel või ülaseljal alkoholiga.
Seejärel torkab meditsiinitöötaja teie nahka veidi peene nõelaga. Torge ei ole nii sügav, et tekitaks verejooks. Enne naha torkamist nõelaga võidakse teie nahale kanda ka allergeen.
Allergiline reaktsioon tekib tavaliselt 15 minutit pärast tolmulestade valguga kokkupuutumist. Reaktsioon võib seisneda ümmarguste, putukahammustustega sarnanevate täppide tekkes, mida nimetatakse kupladeks, või nahatooni muutumises. Kubla või tekkinud nahapleki mõõtmed näitavad, kui tundlik on teie organism tolmuallergeeni suhtes.
Vereproov (IgE)
Meditsiinitöötaja võtab teie veenist peene nõelaga veidi verd, mida analüüsitakse laboris. Laboritehnik lisab analüüsi käigus teie vereproovile tolmulestavalku ning mõõdab IgE antikehade kogust veres. Kui antikehi on palju, viitab see tolmuallergiale.
Kuidas tolmuallergiaga toime tulla?
Tolmuallergiast ei ole võimalik täielikult vabaneda, saab vaid selle sümptomeid leevendada või allergilist reaktsiooni vältida.
Ravi
Antihistamiini ninapihus
Seda pihustatakse histamiini blokeerimiseks ninasõõrmetesse. See on vajalik sellepärast, et teie allergiarakud toodavad histamiini, mis põhjustab nohu, sügelust ja aevastamist.
Leukotrieeni modifikaatorid
Need hakkavad toimet avaldama 4–6 nädalat pärast manustamist ning aitavad allergia sümptomeid leevendada.
Suukaudne antihistamiin
Need ravimid blokeerivad histamiini nagu ka pihus. Ainus erinevus seisneb selles, et neid manustatakse suu kaudu.
Ninakinnisust leevendavad ravimid
Neid manustatakse ninna või suu kaudu ning need pakuvad ajutist leevendust ninakinnisuse või nohu korral. See variant ei sobi lühiajaliseks lahenduseks.
Tolmulestadevastane sublingvaalne immunoteraapia
See hõlmab teie organismi õpetamist allergeeni taluma, selleks pannakse iga päev keele alla ettenähtud kogus allergeeni. Tegemist ei ole raviga, tulemused võivad hakata ilmnema alles pool aastat pärast protseduuri alustamist.
Ennetamine
Investeerige kvaliteetsesse kliimaseadmesse või õhukuivatisse
Mainisime juba, et tolmulestad levivad eriti edukalt teatud temperatuurivahemikus ning teatud õhuniiskuse tingimustes. Seega peate oma kodu tolmulestadele võimalikult elamiskõlbmatuks muutma. Üks viis selleks on hoida õhutemperatuur ja -niiskus kodus kontrolli all kvaliteetse kliimaseadme ning õhukuivati abil.
Puhastage sageli põrandaid tolmuimejaga
Üks lihtne viis tulemuste saavutamiseks on sageli põrandate puhastamine tolmuimejaga. See võib juba ise tolmuallergiaga inimesele probleeme põhjustada, sest ta peab tolmulestade tekitatavate allergeenidega lähedalt kokku puutuma. Üks võimalik lahendus on palgata põrandate puhastamise eest hoolitsev koristaja, kes ei ole ise tolmulestade suhtes allergiline.
Respiray Wear A+
Kliimaseadmed, õhukuivatid ja koristaja võivad kõlada heade lahendustena, ent neist ei ole palju abi suuremates ruumides, kuna mõju avaldumiseks kulub sel juhul palju aega.
Lihtsam otsetee on kanda kodus ringi liikudes kaelas seadet Respiray Wear A+. Seade on varustatud uudse tehnoloogiaga, mis loob teie näo ümber puhta õhu tsooni, hoides tolmulestad ja teised õhu kaudu levivad allergeenid teist ohutus kauguses. Kõige tähtsam on aga see, et Respiray Wear A+ aitab teid kohe.
Katke voodiriided, padjad ja madratsid tolmumatute katetega
Üks allergia sümptomite ning nende igapäevase esinemise vältimise võimalus on tolmumatute voodikatete kasutamine. Need katted on tillukeste pooridega, mis teeb teie voodis, patjadel või madratsil kodu loomise tolmulestade jaoks väga raskeks.
Nõuandeid kodukeskkonnas allergeenide vähendamiseks leiate ka meie eelmisest blogipostitusest.
Kokkuvõte
Tolmuallergia on kõige sagedamini esinev õhu kaudu levivast allergeenist tingitud allergia, mis võib areneda astmaks või ninakõrvalkoopapõletikuks. Kui teil on ülaltoodud sümptomid juba avaldunud, peate kindlasti võtma meetmeid enda allergeeni eest kaitsmiseks ning saama sobivat ravi.
