Allergiaid on erinevaid, toidu- ja ravimiallergiatest putukahammustuste allergiateni ning õhu kaudu levivate allergeenide tekitatavate allergiateni. Inimesel võib sõltuvalt allergia tüübist olla vaja hoiduda kokkupuudetest asjadega, mille suhtes ta on allergiline, või minimeerida allergeenide potentsiaalset mõju, näiteks hoiduda teatud toiduainete söömisest, kasutada putukatõrjevahendeid või võtta enne lemmikloomadega sõprade või pereliikmete külastamist antihistamiini. Missugused allergeenid põhjustavad inimestele kõige sagedamini terviseprobleeme ning kuidas mõjutavad need allergikuid? Enne nendele küsimustele vastamist uurime, mis on allergiad ja kuidas tekivad organismis allergilised reaktsioonid.
Mis on allergia?
Kui inimesel on allergia, reageerib tema organism ebanormaalselt, kui puutub kokku enamikule inimestest tavaliselt ohutu ainega. Inimese immuunsüsteem käsitleb seda ainet – mida nimetatakse allergeeniks – ekslikult kahjulikuna ning hakkab tootma antikehi, et võidelda oletatava ründaja vastu. Allergeen võib olla toiduaine, ravim, putukamürk või õhus leviv osake, näiteks lemmikloomakõõm või õietolm. Mõnel inimesel võib allergiline reaktsioon tekkida ka näiteks nikli, magnetilise metalli või kummi valmistamiseks kasutatava orgaanilise materjali lateksiga kokku puutudes. Allergiad tekivad sageli lapsepõlves ning võivad jääda püsima terveks eluks, ent need võivad ka inimese elu jooksul tekkida või kaduda või muutuda raskemaks või kergemaks.
Sümptomid võivad küll suuresti varieeruda, ent organism läbib allergilise reaktsiooni korral alati teatud protsessi.
Kuidas inimesed allergiatele reageerivad?
Allergiline reaktsioon tekib siis, kui keegi neelab alla, hingab sisse või puudutab midagi, mille suhtes ta on allergiline. Reaktsioonid võivad olla erineva raskusega – mõnel juhul kogeb inimene vaid kerget kihelust või nahaärritust, teistel juhtudel võib organismi reaktsioon aga osutuda surmavaks. Kõige raskem allergiline reaktsioon on anafülaksia. Sel juhul on allergiline reaktsioon nii tugev ja kiire, et põhjustab meditsiinilise hädaolukorra. Anafülaksia kutsub sageli ette paistetuse, mis võib sulgeda inimese kurgu nii, et ta ei saa hingata. Teiste tunnuste ja sümptomite seas on oksendamine, teadvusekaotus, šokk ning isegi surm. Anafülaksia korral tuleb kohe meditsiiniliselt sekkuda ning paljud toiduainete, ravimite või putukahammustuste suhtes väga allergilised inimesed kannavad ettevaatusabinõuna kaasas adrenaliini.
Teised levinud allergilised reaktsioonid on ebamugavustunne seedeelundkonnas või kõhulahtisus, suu, silmade, nina, siinuste või hingamisteede paistetus ja sügelus ning nahaärritus, nõgestõbi ja lööbed. Neid sümptomeid seostatakse tavaliselt erinevate allergiatega – näiteks toiduallergeenid, nagu maapähklid ja koorikloomad, võivad põhjustada suu paistetust, ebamugavustunnet seedeelundkonnas ja anafülaksiat, õhu kaudu levivad allergeenid, nagu õietolm, tolmulestad, seente eosed ja lemmikloomakõõm, tekitavad aga nägu ja hingamisteid mõjutavaid sümptomeid, näiteks nohu, silmade vesisust ja kurguvalu, samuti paistetust ning sügelust. Märkimist väärib ka asjaolu, et toidutalumatused, näiteks laktoosi või gluteeni suhtes, ei ole tehniliselt allergiad, ehkki sarnanevad allergiatega teatud osas.
Mis on neli kõige enam levinud allergeeni?
Kõige enam levinud allergeenide tuvastamine on raskem, kui võiks arvata, sest nende mõõtmiseks ja liigitamiseks saab kasutada erinevaid meetodeid ning eri riikides võidakse mõõtmisel saada erinevaid tulemusi. Neli allergiaorganisatsioonide loeteludes kõige sagedamini mainitud allergeeni on õietolm, lemmikloomakõõm, toiduained ning tolmulestad. Teised tihti esinevad allergeenid on hallitus, ravimid, putukahammustused ja lateks. Need allergeenid saab liigitada õhu kaudu levivateks (õietolm, lemmikloomakõõm, tolmulestad, hallitus), seespidiselt tarvitatavateks (toiduained, ravimid), hammustusteks (putukahammustused) ja kontaktallergiateks (lateks).
Sellest tabelist leiate täpsemat teavet nelja kõige enam levinud allergeeni kohta.
| Allergeen | Tüüp | Näited | Tüüpilised tunnused ja sümptomid |
| Õietolm (heinapalavik) | Õhu kaudu leviv | Puude õietolm, heina õietolm | Aevastamine, suu või kurgu sügelus, nina sügelus, nohu või kinnine nina, vesised, sügelevad, punased või paistes silmad. |
| Lemmikloomakõõm | Õhu kaudu leviv | Kassikarvad, koerakarvad | Aevastamine, suu või kurgu sügelus, köha, nina sügelus, nohu või kinnine nina, limaeritus ninaneelu, silmade vesisus, sügelus või punetus, ebamugavustunne näo piirkonnas, magamisprobleemid, paistes ja punetav nahk silmade all. |
| Toit | Allaneelamine | Gluteen, maapähklid, pähklipuude viljad, koorikloomad, seesamiseemned, soja | Suu, huulte, keele, näo või kurgu kihelus ja paistetus, lööve, anafülaksia. |
| Tolmulestad | Õhu kaudu leviv | Kodutolmulestad | Aevastamine, suu või kurgu sügelus, köha, nohu või kinnine nina, limaeritus ninaneelu, silmade vesisus, sügelus või punetus, ebamugavustunne näo piirkonnas, paistes ja sinakas nahk silmade all. |
Õhu kaudu levivad allergeenid on kõikjal
Nagu näete, levib enamik tähtsamatest allergeenidest õhu kaudu. Ülaltoodud tabelis mainitud õietolm, lemmikloomakõõm ja tolmulestad, samuti eosed on levinud allergeenid, mida leidub peaaegu kõikjal, kuhu satume. Õhu kaudu levivate allergeenide põhjustatavad allergiad on äärmiselt levinud ning neid tekitavaid allergeene on väga raske vältida ja kontrolli all hoida, sest neid on erinevalt toidust ja ravimitest tihti võimatu vältida. Õietolm on teatud aastaaegadel kõikjal meie ümber, kokkupuuteid lemmikloomakõõmaga on aga üldkasutatavates siseruumides ja teiste inimeste kodudes väga raske vältida. Lisaks leidub enamikus hoonetest sõltumata sellest, kui hästi neid hooldatakse, vähemalt veidi tolmulesti ja hallitust.
Respiray nägi seepärast palju vaeva, et töötada välja Wear A+, kaelaskantav õhupuhastusseade, mis kaitseb õhu kaudu levivate allergeenide põhjustatavate allergiate all kannatavaid inimesi, filtreerides ümbritsevat õhu ning tagades neile hingamiseks puhta, allergiavaba õhu.
